Tuletame meelde, kuidas see kõik Eestis algas...
|
Arvuti lülitatakse sisse nupust, mis võib asuda nii arvuti eespaneelil kui külje peal, sõltub arvutimargist. Nuppu vajuta üks kord. Peale vajutamist oota, kuni arvuti käivitub.
Seejärel küsitakse üldjuhul kasutajanime ja salasõna. Peale salasõna sisestamist avaneb arvuti töölaud ehk desktop (vaata pilti). Paremal all nurgas on kell ja kuupäev. Töölaua peal on ikoonid: programmid, dokumendid ja kaustad. Aktiivsed programmid ja sinu lemmikud programmid kuvatakse ekraani alumise riba peal, mida kutsutakse Tegumiribaks. Nupud ja ikoonid, mis töölaual asuvad, võivad sõltuvalt arvutist erineda. Näiteks erinevate operatsioonisüsteemidel on erinevad töölauad, samuti saab iga kasutaja ise oma töölauda sättida (n panna sinna oma taustapilt, muuta ikoonide asukohta, kinnitada neid tegumiribale jne). |
NB! Ära kunagi sulge arvutit samast nupust, millega arvuti sisse lülitasid! Niimoodi võivad mõned dokumendid jääda salvestamata ning sinu tehtud töö läheb raisku.
Sulgemiseks vali Start-menüü, kust leiad nupu Power (Toide). Kui soovid arvuti sulgeda, vali Shut down. Kui soovid teha arvutile restarti (taaskäivitust), vali Restart. Seda kasutatakse sageli siis, kui arvuti on kokku jooksnud ja selle peab uuesti käivitama. |
Riistvara on arvuti nn käega katsutav osa:
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Arvuti |
|
Arvutihiir on vajalik erinevate tegevuste tegemiseks arvuti ekraanil.
Kui sa liigutad hiirt, siis liigub nool ka arvutiekraani peal. Tavaliselt on hiirel kaks klahvi ja ratas. Hiire nuppe kutsutakse vasakuks ja paremaks klahviks või nupuks. Vasak klahv on hiire vasakul küljel ja parem klahv paremal küljel. Ratas e rullik on nende klahvide vahel. 1. Vasak klahv: Üksik klõps – positsioneerid kursori asukoha, kinnitad oma valikud. Topeltklõps – enamasti aktiveerid mingi elemendi, n sõna. Kui sa soovid arvutis asju avada, siis kasutata vasakut hiireklahvi. Vii nool selle asja peale, mida sa avada soovid ja klõpsa. 2. Parem klahv: Üksik klõps – enamasti avab mingi menüü toimingu. 3. Keskmine nupp ehk rullik: Lisaks kerimisele võib seda saada ka vajutada, ent see ei pruugi kõikide hiirte liikide puhul võimalik olla. Samuti on osadel hiirtel võimalik kerida lisaks vertikaalsele suunale ka horisontaalselt, lükates rullikut paremale või vasakule. Ratast kasuta siis kui tahad liikuda avatud programmis alla või üles. Hiirekursor näitab hiire liigutusi. Seda kasutatakse, et liikuda menüüdes, vajutada nuppe vm. Hiir on peamine osutusseade, mida personaalarvutites kasutatakse. |
|
Erinevad klahvid klaviatuuril
Klaviatuuril on mitmeid erinevaid klahve ja igaühel neist on erinevad ülesanded. Kõige tähtsamad klahvid on tähe ja numbriklahvid. Nende abil saad sa arvutisse kirjutada ning sisestada numbreid. Suurte tähtede saamiseks tuleb klaviatuuril vajutada klahvi "Shift" ning seda all hoides vajutada täheklahvi. Shift klahv asub klaviatuuril kahes kohas. |
Ülesanne 3. Kuidas leida sobivat sülearvutit? Lähme poodi ja valime!
|
Nipp. Kui ei taha raha kulutada, vali arvutirent.
|