Fail on tavaliselt üks dokument, millel on nimi ja faililaiend. Nimi on selleks, et eristada faile teistest. Faililaiend näitab, millist tüüpi failiga tegu on.
Faililaiend Faili tüüp Võimalikud programmid, millega avada *.png, *.jpg Pildifail Windows'i fotovaatur, Gimp, MS Paint *.avi, *.mpg, *.mp4 Videofail VLC Media Player, Windows Media Player. iTunes *.mp3 Helifail Winamp, Windows Media Player, iTunes *.doc, *.docx Dokumendifail MS Word *.ppt, *.pptx Esitlusfail MS Powerpoint *.xls, *.xlsx Tabeltöötlusfail MS Excel *.odt, *.odp, *.ods Avatud dokumendivorming Libre Office, Open Office *.pdf Kirjakaitstud dokument Adobe Reader *.txt Tekstifail Notepad, Wordpad *.exe Programmi käivitusfail *.php, *.html Veebilehed Mozilla Firefox, IE, Chrome, Opera *.asic, bbdoc Digialkirjastatud dokument Digidoc *.zip, *.rar Kokkupakitud fail 7zip, WinRar
Arvutis salvestatud informatsioon asub salvestusseadmetel failidena. Et neid tekib sinna palju, on nad paigutatud loogiliselt kaustadesse. Kaustad moodustavad salvestusseadmetel puukujulise struktuuriga süsteemi, mida nimetatakse failisüsteemiks e kataloogipuuks.
Kataloogipuu
Põhiteadmised failihaldusest
igal failil on oma unikaalne nimi, kahte samanimelist ei saa ühes kaustas olla
nimes ei saa olla märke / : ? *
faililaiend ütleb arvutile, millise programmiga seda faili avada saab
faili nimi ja laiend eraldatakse üksteisest punktiga (n koerapilt.jpg)
faili ja kausta nime on võimalik muuta vaid siis, kui mõni programm seda parasjagu ei kasuta
kui faililaiend on kustutatud, siis arvuti faili ei oska avada
kustutatud failid saadetakse prügikasti, kust on võimalik neid enne lõplikku kustutamist veel taastada
7. ergonoomika ehk kuidas arvutiga töötades terveks jääda.
Peamised arvutitööga seonduvad terviseprobleemid on seotud luu- ja lihaskonna ülekoormusega, mida põhjustavad sundasendid. Esmasteks tervisesümptomiteks on valud näiteks küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Probleemid silmadega ja nägemisteravuse langus tulenevad peamiselt inimese silmade eripäradest, tööülesannetest (näiteks vaadeldavate objektide suurus) ning mõnedest keskkonna tingimustest nagu õhuniiskus ja valgustustingimused ruumis.
Mõned nõuanded:
Ära tee tööd rohkem kui 20 min korraga, siis tee paus.
Reguleeri töötooli seljatoe ja istme kõrguse asend endale sobivaks.
Trükkimisel toetad küünarvarred terves ulatuses töölauale.
Aseta kuvar ja klaviatuur otse enda ette vältimaks ebamugavaid sundasendeid (keha pöördeid ja kaldeid).
Toeta jalad tugevasti põrandale või jalatoele.
Töölaua all on põlvedele ja säärtele vabalt ruumi.
Kasuta kogu istet ja seljatuge keha toetamiseks.
Klaviatuur ja hiir paiguta samale tasapinnale.
Trükkimisel ja hiire kasutamisel hoiad küünarvarred, randmed ja käelabad neutraalses asendis (ei vääna ega pööra randmeid).
Paiguta kuvar vasaku küljega akna poole, vältimaks häirivat päikesevalgust.
Sa ei tööta kunagi kuvariga pimedas ruumis.
Kuvar paiguta silmadest 50–70 cm kaugusele.
Vaate suund kuvarile on horisontaalist 15–20 kraadi allapoole.